Hirmusid ja eelarvamusi on botuliinsüstide kohta kogunenud palju. Seda tõenäoliselt ekstreemsete näidete tõttu meedias, kuid peamiselt siiski teadmatusest, kuidas ja milleks neid süste kasutatakse. Levib palju müüte, kuid tegelikult on botuliinsüstid palju ohutumad kui kardetakse.
Mis on botuliintoksiin ja kuidas seda kasutatakse?
Botulotoksiin on ravim, mida valmistatakse anaeroobse bakteri (Clostridium botulinum) toodetud neurotoksiinist ehk närvimürgist. Sama toksiini söömine põhjustab eluohtlikku toidumürgitust –
botulismi. Meditsiinis aga kasutatakse puhastatud botuliintoksiini tüüpe A (Dysport ja Xeomin) ja B (Myobloc ja Neurobloc). Väikeste süstekogustena kasutatakse seda 25 erineva haigusseisundi ravis – põhiliselt düstooniate ehk lihaste tahtmatute tõmbluste raviks (nt tservikaalne düstoonia, laste spastiline tserebraalparalüüs), aga ka kroonilise migreeni, hüperhidroosi ehk liighigistamise, strabismi ehk silmade tõmbluse ning hüperaktiivse põie raviks.
Kui väike kogus toksiini süstitada lihasesse, blokeerib see neurotransmitteri ehk atsetüükoliini vabanemise ja selle tulemusena häirub või peatub närviimpulsi ülekanne, samuti väheneb ka nahas asuvate näärmete aktiivsus. Tulemuseks on ajutine lihasnõrkus või -toimimatus, mistõttu miimiliste lihaste tekitatud kortsud ajaga kaovad või vähenevad.
Kuidas jõudis botuliintoksiin ilumeditsiini?
Vihjed botuliintoksiiniga kokkupuutest viivad aastasse 1820, kuid ravimina hakati seda kasutama 1970. aastate lõpus. Ameerika Oftalmoloogide Ühendus kiitis botuliintoksiini kasutamise heaks, et ravida silmalaugude krampi ja/või silmalaugude tõmblust. Selle protseduuri meeldiva kõrvalmõjuna märkas dr Jean Carruther, et patsientidel kadus ka „kurjusekorts“. Nõnda saigi alguse botuliintoksiini revolutsiooniline käik esteetilises meditsiinis.
Botuliintoksiin on heaks kiidetud Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti poolt juba aastast 1989 ja seda kasutatakse erinevate haiguste ravis. Aastal 2002 said botuliini süstid heakskiidu ka esteetilises meditsiinis, kus seda kasutati näokortsude vähendamiseks.
Botuliinsüste kasutatakse tänapäeval mitme erineva piirkonna ravis:
- otsmiku horisontaalne ja vertikaalne korts
- „kanavarbad“ silmade ümbruses,
- bunny lines ehk ninakortsud,
- marionette lines suu piirkonnas,
- hüperaktiivne lõug
- „kalkunikael“ (kaela lihasväädid),
- liighigistamine,
- ja paljud muud probleemid.
Botuliinsüste ei tasu karta – botuliin parandab iga päev miljonite patsientide elukvaliteeti.
Lükkame ümber mõned müüdid botuliini süstide kohta.
- Kas botuliinsüstid ja täitesüstid on üks ja seesama? Tihti ajavad inimesed need kaks omavahel segamini. Nende erinevus on aga lihtne – täitesüstid täidavad ja botuliin lõõgastab.
- „Botuliin-huuled“ – see on täiesti vale väljend, kuna botuliinsüste ei tehta mingil juhul huultesse. Huuli saab korrigeerida ja neile volüümi anda täitesüstidega.
- Botuliinsüstid tekitavad emotsioonitu „masknäo“? Tänapäeval pannakse pigem rõhku loomulikkusele, tulemus sõltub ravimi koguhulgast ja süstija oskustest. Keskendutakse pigem negatiivseid emotsioone väljendavate kortsude kaotamisele, seega kulmude tõstmine ja naeratamine ei kao kuskile. Ebaloomuliku tulemuse risk võib esineda siis, kui sattuda ebaprofessionaalse süstija juurde.
- Botuliinsüstid on valusad ja tekitavad hematoome? Enamikul patsientidest tekitab süstimine vaid veidi ebamugavust. Üldiselt hematoome ei teki, sest nõel on ülipeenike.
- Botuliinsüstid tekitavad sõltuvust? Füüsilist sõltuvust pole täheldatud. Võib tekkida emotsionaalne sõltuvus positiivsest tulemusest kortsude ennetamises ja ravis. Emotsionaalne sõltuvus võib tekkida mistahes enesetunnet parandavast asjast. Botuliini mõju on ajutine, kestes kuni kuus kuud. Mittesobiva tulemuse korral ei pea kasutamist jätkama.